Kui vähegi võimalik, olen alati Tartu rahu aastapäeva püüdnud tähistada, ükskõik kus riigis ma ka parajasti ei viibiks. Sel korral olin Ukrainas, üsna keeruliste missioonidega, millest peaks eraldi kirjutama. Siinkohal vaid niipalju, et tegemist oli ja on üsna komplitseeritud juriidiliste ja humanitaarsete probleemide kompleksiga. Meeldiv elamus oli aga see, et minu võõrustajad nii riiklikes ametites kui ka mõnes MTÜs teadsid Tartu rahust ja sel puhul tervitati mind Peaprokuröri kontoris, nagu ka Politsei peavalitsuses Eesti lipuga. Kahjuks pole ma selfiinimene, nii et visuaalset tõendusmaterjali esitada ei saa. Pildil olen hoopis Tsiviilõiguste keskuses, mida hiljuti autasustati Nobeli rahupreemiaga, ning vestlen keskuse juhiga Oleksandra Matviichukiga ja tema asetäitja Roman Nikoljakiga.  ​